Viimasel ajal ma teen tihti sibulapirukaid ja mulle meeldivad nad väga. Önneks sööb ka Cedrik neid kaasa. Järgneva retsepti leidsin ma siit. Retseptis olid mustad oliivid, aga mul olid rohelised kodus ja panin neid peale. Maitset nad ei rikkunud. Ja oi kui hea pirukas sai! Ma muudkui vötsin lisa!!! Juurde sobiks rohelist salatit pakkuda.Retsept siis selline:
Põhi:
3 dl nisujahu
0,5 tl soola
2 sl külma vett
125 g külma võid
Täidis:
3 kollast sibulat
2 tl tüümiani
3 sl oliiviõli
soola, musta pipart
3 dl riivitud juustu
3 muna
2 dl piima
0,5 tl soola
0,5 tl pipart
40 g anšoovisefileed
u 10 musta oliivi
100 g punaseid kirsstomateid
Serveerimiseks: hakitud tilli
Haki külm või jahu ja soolaga segamini. Lisa vesi ja sega ühtlaseks tainaks ( seda saab teha ka köögikombainis). Vajuta tainas 24 - 26 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja ja äärtele. (Mina kasutasin pirukavormi).Torka põhja sisse kahvliga augud ja pane u 30 minutiks külma, kuni valmistad täidise.
Koori ja viiluta sibulad, kuumuta väiksel kuumusel koos tüümianiga oliiviõlis kuni sibul on klaasjas. Maitsesta soola ja pipraga, lase jahtuda. (Mina valasin sibulate peale ka natuke ansoovise öli). Puista pirukapõhjale pool riivitud juustust, seejärel sibulamass ja ülejäänud juust. Klopi omavahel munad, piim, sool ja pipar. Vala pirukale nii, et ei läheks üle pirukaääre. Laota anšoovised kaunilt pirukale, seejärel oliivid ja pooleks lõigatud tomatid. Küpseta 200 kraadi juures, kuni pirukas küpsenud, u 30 - 35 minutit. Puista enne serveerimist üle hakitud tilliga.
2 kommentaari:
ma olen ka sibulapirukate suuur austaja, kahjuks mu mehele need väga ei istu. Nii et kui isu on, siis teen ühte väiksemasse vormi ainult endale.... samas hea, et mehele ei meeldi, nii ei peagi jagama:D
Minu mees ei söö üldse magusat, kookidest rääkimata. Köik, mis ma küpsetan, pean üksi ära sööma, kui just söbrannasid läbi ei tule...
Ja neid soolaseid pirukaid vöin ma ka vorpida nii ja naa, ei ta puutu! Ühel mu söbrannal on aga mees maiasmokk ja ta peab kogu aeg oma magusat peitma, et ära ei söödaks!!!! Mul vähemalt sellest hea, et ei pea PEITMA. Talje läheb aga paigast ära... Oh neid hädasid! Aga ma ei saa olla ilma küpsetamata!!!
Postita kommentaar